Mille poolest erineb lauaviinamari veiniviinamarjast?

Viinamarjad sinu pokaalis vs sinu taldrikul

Veinivalmistamise maailmas on Vitis Vinifera väga olulise tähtsusega. See viinamarjaliik seisab enamiku kvaliteetveinide „selja taga“ nagu nt Chardonnay, Cabernet Sauvignon, Merlot ja Pinot Noir.

Vitis Vinifera liigi sees on aga palju erinevusi. Enamik kaubanduses kasutatavad viinamarjad kuuluvad vinifera klassi, sealhulgas paljud populaarsed sordid, mida kasvatatakse värskelt söömiseks või töödeldakse rosinateks, moosideks või mahlaks.

Tuntud vinifera lauaviinamarjade hulka kuuluvad Sultana (või Thompson Seedless) ja Red Flame Seedless.

Veiniviinamarjade puhul on maailmas aga üle 10 000 sordi, mida on aretatud spetsiaalselt selleks, et leevendada kahjurite ja haiguste poolt tekitatud probleeme.

Viinamarjade füüsilised erinevused

Veini- ja lauaviinamarjade füüsilised erinevused on silmatorkavad, alates juba lehe kujust ja juurte tüübist.

Lauaviinamarjad on tavaliselt suuremad, magusamad ja seemneteta. Neil on ka õhukesed koored ja ühtlane suurus, mis muudab need tarbijale atraktiivseks. Lisaks on nad vastupidavamad ja tugevamad, nii püsivad need värskena alates saagikoristusest kuni selleni, et mari sinu lauale jõuab.

Veiniviinamarjad on kujult väiksemad, ümmargused ja paksema koore ja kõrgema mahlasisaldusega. Lisaks on kõigil veiniviinamarjadel on kaks kuni kuus seemet. Muide, seemned koos tugevate koortega loovadki veinides tanniine.

Viinamarjade erinevad maitseprofiilid

Kui maitsta esmakordselt värskeid veiniviinamarju, on maitseerinevus kohe selgelt tajutav. Neil on kontsentreeritud maitse, kõrgem happesus ja tihkem tekstuur. Veiniviinamarjad ei kõlba väga hästi söömiseks, sest nende maitse on liiga intensiivne.

Osaliselt tuleb veiniviinamarja intensiivne maitse kõrgest suhkrusisaldusest, mis on vähemalt 22% valgetes ja kuni 26% punastes. Veiniviinamarjadel peab olema teatud suhkrusisaldus, et tagada lõplik alkoholi sisaldus ja stabiilsus.

Lauaviinamarjadel on õhukene koor, meeldiv mahlane maitse ning krõbisev tekstuur. Neil on tavaliselt ka madalam suhkrusisaldus kui veiniviinamarjadel, mis muudab nad ideaalseks söömise jaoks.

Viinamarjade ainulaadsed põlluharimismeetodid

Erinevused veini- ja lauaviinamarjade vahel ulatuvad siiski maitseomadustest kaugemale – neid kasvatatakse ja korjatakse erinevalt. Lauaviinamarjade kasvatamisel pööratakse rohkem tähelepanu viinamarjakobara suurusele, ühtlasele küpsemisele ja mahlasusele. Taimi lõigatakse vähem, et marjad oleksid suuremad ja lopsakamad. Veiniviinamarjad aga vajavad intensiivset kärpimist, ranget kontrolli ja stressi all kasvamist. Kobarate harvendamine viinapuudel vähendab taimede koormust ja annab võimaluse keskenduda vähematele, kuid suurema kvaliteediga viinamarjadele. Mida väiksem on viinapuu saagikus, seda intensiivsema maitse ja kõrgema suhkru-, happesisaldusega on marjad.

Lauaviinamarjad korjatakse täisküpsuse saavutamisel kui marjad on magusad ja söömiseks valmis. Veiniviinamarjade korje toimub alles siis kui viinamarjad on saavutanud õige suhkrusisalduse, happesuse ja fenoolse küpsuse taseme, mis on vajalik kvaliteetse ja maitselt rikkaliku veini tootmiseks.

Mis see kõik tähendab? Kvaliteetsete veiniviinamarjade kasvatamine nõuab suurt tähelepanu ja tööd. Iga tegevus veiniaias mõjutab veini maitset Sinu pokaalis. Viinapuude hooldus, lehtede ja kobarate harvendamine, sobiva saagikuse hoidmine ja korjeaja täpne ajastamine – kõik need toimingud annavad veinile ainulaadse karakteri ja komplekssuse.