Eetiliselt toodetud veinid – mida see tähendab?

Mahevein

Veinitootmise võib jagada kahte ossa: viinamarjade kasvatamine istandustes ja veini valmistamine veinikeldrites. Viinamarjade maheviljelemises ei kasutata keemilisi tõrjeaineid.

Arusaam, et maheveinis ei ole sulfiteid, on väär. Küll aga võivad looduslähedaselt toodetud veinides sulfitite kogused olla märgatavalt väiksemad kui tavalistes veinides. Sulfitid on käärimisprotsessi kõrvalsaadusena tekkivaid väävliühendeid (vääveldioksiid SO2), mis toimivad säilitusainena. Veini käärimisel ei teki piisavas koguses sulfiteid, et vein saaks pudelis säilida kauem kui paar kuud. Seetõttu lisavad veinitootjad veini stabiliseerimiseks veinile täiendavalt sulfiteid. Sulfitite info on ära märgitud veini tagumisel etiketil - „Contains Sulfites (SO2)".

ELi mahetoodete normid näevad alates 2012. aastast ette, et mahesertifikaadiga tähistatud veini valmistamiseks kasutatud viinamarjad on kasvatatud mahedalt ja mahe on ka tootmisprotsess.

Maheveinide valikuga saad tutvuda SIIN!

Biodünaamiline vein

Biodünaamiline vein vastab maheveini nõuetele, kuid lisaks on viinamarjade kasvatamisel järgitud Rudolf Steineri loodud tervikliku maailmavaate teooriaid. Biodünaamilise viljeluse peamine mõte on, et inimene peaks looduse tegevusse võimalikult vähe sekkuma. Seepärast kasutatakse biodünaamilise viljeluse puhul vaid looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid. Steineri teoorias on oluline roll ka planetaarsetel liikumistel ja looduse ringkäikudel, mispärast jälgitakse väga täpselt astronoomilist kalendrit. Kalendris on ära märgitud, milliseid töid ja millal veiniaias teha tohib.

Demeter on kõige laiemalt kasutusel olev biodünaamilise põllumajanduse sertifikaat, mis on loodud sakslaste poolt ja esindatud 45s erinevas riigis. Iga Demeteri märgisega toode väärtustab nende poolt välja töötatud biodünaamilise põllumajanduse põhimõtteid ja seitset printsiipi:

1. Pinnas peab olema võimalikult huumusrikas ja toitev;

2. Taimed peavad olema terved ja kasvatatud GMO- ja keemiavabalt;

3. Loomade heaolu peab olema tagatud;

4. Bioloogiline mitmekesisus on kohustuslik ehk esindatud peavad olema nii põlismetsad, rohumaad, veekogud, putukate ja lindude varjupaigad ning metsloomade kaitse. Minimaalselt 10% põllumaast peab olema metsistunud;

5. Võimalikult kõrge orgaaniline kvaliteet;

6. Kohustus vastutada kõigi elusolendite eest;

7. Sotsiaalne vastutus ehk kohustatud kohtlema kõiki inimesi samahästi nagu mulda, taimi ja loomi ning olenemata inimeste etnilisest taustast või soost.

Demeteri sertifikaadiga tootjad on: Raventos i Blanc, Can Sumoi

Orgaaniliste veinide valikut vaata siit!

Aus kaubandus

Aus kaubandus ehk Fair Trade on eetilise kaubanduse sertifikaat, mis võitleb globaalse vaesuse ja keskkonnakahjude vastu. Fair Trade-i organisatsioon töötab Tšiili, Argentiina, Liibanoni ja Lõuna-Aafrika viinamarjakasvatajate ja veinitootjatega, ning nendega on kokku liitunud üle 50 ettevõtte.

Fair Trade-i poolt sertifitseeritud tootjad on kohustatud täitma kindlaid nõudeid. Näiteks on nad kohustatud maksma viinamarjakasvatajatele vähemalt miinimum Fair Trade-i poolt ettenähtud hinda. See on oluline nõue viinamarjakasvatajate jaoks, keda miinimumhinna määramine kaitseb äkiliste hinnamuutuste eest ja võimaldab neil oma tegevusi paremini planeerida.

Peale miinimumhinnale sätestab Fair Trade ranged tervise- ja ohutusstandardid, et kaitsta nii tootjate kui ka nende läheduses asuvate kogukondade ja ökosüsteemide heaolu. Lisaks keelab Fair Trade mõndade mürgiste kemikaalide kasutamise, mida sageli viinamarjaistandustes pritsitakse.

Fair Trade märgisega veinid:

1. Chill out chenin Blanc pouch

2. Chill Out Chenin Blanc BIB

Vegan vein

Veini valmistatakse taimsest viinamarjamahlast, kuid tootmisprotsessis võidakse kasutada ka loomseid tooteid. Enne villimist enamus veine filtreeritakse ja selitatakse, kuna veinist on vaja eemaldada sade ja hägusus. Just selle selitamisetapi käigus võib vein muutuda mitte-vegan veiniks, sest tootjad võivad siin kasutada erinevaid loomseid selitusaineid. Tavalisemad selitusained on näiteks kalaliim, želatiin või muna- ja piimavalk. Vegan veinid filtreeritakse mitteloomsete ainete abil, nt savipõhise bentoniidiga, plastikgraanulite või aktiivsöega.

Vegan veinide valikut vaata siit!

Naturaalvein

Naturaalveinidel puudub ühtne liigitus, kuid üldine põhimõte on, et veini tehakse samal moel, nagu seda on kunagi algselt tehtud. Inimtegevuse mõju veinile püütakse hoida võimalikult väike. Selliseid veine ei filtreerita näiteks üldse ja seepärast võivad need olla cloudy ehk hägused. Naturaalveini kvaliteet kõigub tavalistest veinidest märgatavalt rohkem nii aastakäikude kui ka üksikute pudelite lõikes, ning seetõttu toodetakse naturaalveini vaid väikestes partiides.

Sustainable Terra Vitis

Märgis on kasutusel Prantsusmaa veinidel, mille tootmisel viljeletakse jätkusuutlikku põllumajandust. See tähendab, et lisaks biodünaamilisele viljelemisele, pööratakse tähelepanu ka põllumajandusmaale – see peab olema hea ja õitsva tervisega.

Terra Vitis sertifikaadiga veinitootjad on kohustatud tegelema erinevate keskkonnakaitsega seotud aspektidega nagu näiteks kaitsma oma territooriumil vett, õhku ja pinnast igasuguse saastumise eest, edendama elurikkust, piirama ning optimeerima loodusvarade kasutamist ja tagama, et kõik nende tegevused oleksid energiasäästlikus.

Peale keskkonna kaitsmise, peavad nad järgima ka sertifikaadi sotsiaalse vastuse printsiipe, milleks on töötajate ohutuse ja heaolu tagamine, tarbijate ja naabrite ohutus ning toote kvaliteedi tagamine. Terra Vitis on ainukene riiklik sertifikaat maailmas, mis tegeleb jätkusuutliku viinamarjakasvatusega

Terra Vitis märgistusega veinide valikut näed SIIT!

Koššer

Koššer veinide puhul on tegemist juutide ühiskondlike ja usuliste ettekirjutuste alusel valmistatud veiniga. Selleks, et veini saaks pidada koššeriks, peab see olema valmistatud rabi järelvalve all ning vein võib sisaldada ainult koššer-koostisosi (sh pärm ja selitusained) ning selle töötlemisel tuleb kasutada ainult rabi poolt sertifitseeritud seadmeid.