Liköör

Liköör on alkohoolne jook, mis sisaldab rohkesti suhkrut. Liköörid jagunevad lahjadeks (kangusega alla 25–30%) ja kangeteks (kangusega üle 25–30%). Alkoholi (olenevalt likööri sordist võib selleks olla ka brändi, konjak, grappa jne) ja suhkru kõrval lisatakse likööri maitsestamiseks ka puuvilja- ja marjamahla, taimeleotisi, vürtse. Nüüdisajal valmistatakse suur osa likööre tegelikult kunstlikest essentsidest. Kodusel teel saab likööre valmistada, lastes alkoholil tõmmata suhkru ja marjade või näiteks pähklite peal.

Liqueur – pärineb ladinakeelsest sõnast „liquefacere“, mis tähendab lahustumist või sulamist.

Cordial – pärineb ladinakeelsest sõnast „cor“ või „cordis“, mis tähendab südant, kuna varasemalt joodeti seda haigetele, et nende südametegevust stimuleerida ja meelt parandada.

Liqueur`i peetakse tavaliselt Euroopa nimetuseks ning _cordial_i Ameerika omaks. Mõlemad sisaldavad kuni 35% magusainet. Alkoholisisaldus kõigub 15% ja 55% vahel.

Likööre toodetakse segades alkoholi erinevate maitseainetega, saadust seejärel magustades ning mõnikord ka värvides.

Alusena kasutatav alkohol võib olla mistahes järgmistest:

·       Neutraalne piiritus

·       Viinamarjabrändi, nt konjak

·       Puuviljabrändi, nt Kirschwasser

·       Viski

·       Rumm

Omapäraste maitsetega alkoholide, nt rumm või konjak, kasutamine annab liköörile lisamaitset ja iseloomu, kuid tõstab ka selle tootmishinda.Likööri maitsestamiseks kasutatavate ainete nimekiri on peaaegu et lõputu: puuviljad, seemned, terad, lehed, taimed, puukoored, koored, õied, ürdid, vürtsid, piim, koor, mesi; kasutatakse ka metalle, nt kuld ja hõbe.

Kuigi magustajana kasutatakse mõnikord ka mett, on tavalised magusained siiski puhas roo- või peedisuhkur.

Sõltuvalt likööri koostisosadest võib värvainet lisada või mitte lisada. Näiteks võib kirsimaitseline liköör kaotada osa oma visuaalsest atraktiivsusest, kui pakendis olev vedelik on läbipaistev.Liköörid saavad oma värvi tavaliselt maitseainetelt, nt puuviljad ja õied, kuid mõned, nagu sinine Curaçao, saavad oma huvitava ja ligitõmbava värvi sünteetilistelt värvainetelt.

Likööride tootmiseks on kaks põhiviisi.

Külm meetod – leotamine

Kuum meetod – kurnamine, destilleerimine

Likööri leotamine

Protsess, mis võib kesta kuni aasta. Alkoholile lisatakse koostisosad, millel lastakse liguneda kuni alkoholi on piisavalt aroome ja maitseid eraldunud. Peale leotamist valatakse alkohol välja ja filtreeritakse; seejärel lisatakse vett ning vajadusel kohandatakse värvi. Lõpuks segatakse see maitse ühtlustamiseks suhkrusiirupi või meega. Sel lubatakse laagerduda või „laulatuda“ mitmeid kuid kuni aasta, et maitsed üksteisega enne villimist seguneksid.

Likööri kurnamine

See protsess sarnaneb kohvi kurnamisele. Taimsed koostisosad pannakse korvilaadsesse anumasse aami ülaosas. Alkoholi pumbatakse tünni põhjast ülespoole ja piserdatakse üle taimede, kust see tilgub tagasi alla, et seda mitu korda veel uuesti soovitud maitse saavutamiseni üles pumbata.

Likööri destilleerimine

Seda protsessi kasutatakse tavaliselt seemnete, koorte, õite, juurte, puukoorte või nende seguga. Koostisosad „pehmenevad“ kõigepealt mitu päeva brändis ligunedes, enne kui need viiakse üle destillaatorisse, kus jook destilleeritakse.

Liköör on suurepärane kaaslane kokteilides, lisades sellele iseloomu, maitset ja meeldivat magusust.

Likööre kasutatakse lisaks ka magustoitude valmistamisel ning mitmesuguste kommide, kookide jt kondiitritoodete täidises.