Punane vein

Punast veini peetakse tavaliselt parimaks kaaslaseks punase liha, ulukiliha ja täidlase maitsega toidu kõrvale. Tasub siiski meeles pidada, et veini valimine toidu kõrvale sõltub ka nii veini kui toidu valmistusviisist ja maitsestamisest. Klassikalise seaprae kõrvale võiks eelistada pigem keskmise täidlusega marjasemaid veine. Sealiha on oma olemuselt pigem kerge ja delikaatne, mistõttu tuleks veinivalikul jälgida, et veini täidlus sealiha õrna maitset ei varjutaks. Seapraad koos hapukapsaga sobib hästi kergemate punaste veinidega, mis lasevad liharoa maitsetel särada. Suurepäraseks kaaslaseks seapraele on näiteks lopsakalt marjane, pehmete tanniinidega ja keskmise täidlusega Mark West Pinot Noir Californiast või Põhja-Itaaliast Alpide jalamilt pärit mahlakas ja täidlane Kellerei Bozen Classic Lagrein. 

Veinivalik lambaprae juurde sõltub sellest, millist osa lambast kasutatakse ning liha küpsuse astmest. Lisaks dikteerivad veinivalikut ka vürtsid, mida prae valmistamiseks kasutatakse. Peamine reegel aga on – lammas tahab enda kõrvale täidlase maitsega punast veini. Punane vein sobib erinevate pühaderoogadega kõrvale, vaata soovitusi siit →

Kala kõrvale valitakse enamasti valge vein, kuid näiteks suitsukala võib moodustada punase veiniga oivalise kombinatsiooni, kui vein sisaldab ka suitsuseid ja röstiseid aroome. Juustuvaliku osas soovitame vaadata kõvajuustu poole. Soolasema maitsega kõvajuustule on heaks kaaslaseks täidlane punane vein või magus portvein, mis tasakaalustab nii intensiivset maitset kui ka juustu rasvasust. 

Šokolaadi kõrvale veini valides pea meeles reeglit: Mida rasvasem ja magusam šokolaad, seda aromaatsem ja magusam peaks olema vein. Vein peaks olema alati šokolaadist magusam, muidu kaob joogi maitse suus ära, kuna šokolaadi maitse domineerib veini maitsest üle. Tume šokolaad nõuab oma mõruduse tõttu veinist kaaslaselt palju. Veini maitse peab sisaldama palju puuvilja, happelisust ja aroome, et vastata tumeda šokolaadi tugevale maitsele. Mida suurem on šokolaadi kakaosisaldus ja seetõttu ka mõrudus, seda aromaatsem ja hapukam vein peaks olema. Piima- ja valge šokolaadi kõrvale soovitame proovida hoopis magusad ja rohke aroomiga valgeid veine.

Loe rohkem veini ja toidu sobitamisest siit.

Punane vein saab oma punaka värvi tumedate viinamarjade kestadest, millel lastakse viinamarjamahlas ühes veinitootmisetapis tõmmata. Punase veini värvi sügavus ja toon võivad olla väga erinevad, jäädes kahvatu lilla ja intensiivse rubiinpunase vahele. Viinamarjade kestad eritavad veini ka parkaineid ehk tanniine, mida punane vein alati mingil määral sisaldab.

Tuntuimateks punase veini viinamarjasortideks on Cabernet Sauvignon, Merlot ning Shiraz, mida teatakse ka nime all Syrah. Kõik kolm viinamarjasorti on algselt pärit Prantsusmaalt, kuid tänapäeval viljeletakse neid pea kõikides riikides, kus veini toodetakse. 

Erinevaid viinamarjasorte võib ka omavahel ühendada, nii saavutatakse tasakaalukas veini maitse. Näiteks on klassikaliseks kombinatsiooniks väga tanniiniderikas, kange ja tugevamaitseline Cabernet Sauvignon ning küps puuviljaline ja pehme Merlot.

Punaseid veine klassifitseeritakse selle põhjal, kuidas need suus tunduvad: kerged, keskmise täidlusega, täidlased ja väga täidlased.

Lisaks punastele veinidele on Anora alkoholipoes müügil ka teised lahja alkoholi liigid: roosa vein, valge vein, vahuvein, cremant, prosecco, šampanja ja cava. Lisaks on punane vein saadaval mugavas pakiveini formaadis.