Cremant De Bourgogne

Cremant vahuveini valmistamine

Crémant on vahuvein, mis pärineb Prantsusmaalt ja mida toodetakse traditsioonilise meetodi järgi, samamoodi nagu šampanja. Crémant vahuveini baasveiniks on Bourgogne viinamarja sortidest valmistatud baasvein. Teise käärimise alustamiseks koostatakse veinidest sobilik segu, ehk assemblage, kuhu lisatakse liqueur de tirage ehk sobilik pärmtüvi ja täpne kogus suhkrut, mis tagab pudelis piisava rõhu. Segu villitakse vahuveini pudelisse ja korgitakse kroonkorgiga. Seejärel läheb vein jahedasse veinikeldrisse külili laagerduma. Pudelis toimub pikaajaline käärimine, mille tulemusel rõhk tõuseb. 

Cremant vahuveinil on pähkline ja röstine maitse

Vanemad pärmirakud surevad ja lagunevad, toimub autolüüs ja cremant vahuvein omandab pähklise ja röstise iseloomu (mida tavaliselt veinis ei eksisteeri). Kui sobilikud maitsed ja aroomid on lõplikult välja arenenud, liigutatakse veinis leiduv pärmisade aeglaselt pudelisuudmesse. Seda protsessi nimetatakse remuage´iks. Pudelid pannakse spetsiaalsetele kaldu olevatele alustele pupitre-le. Järgneb igapäevane pudelite keeramine ja kaldenurga muutmine. Lõpuks on pudelid korgiga maa suunas ja kogu pärmisade on kogunenud korgi juurde. Järgneb degorgement – kaelaosa jahutatakse, sade jäätub ja peale korgi avamist lendab jää minema. Osa veini on nüüd aga puudu ja seepärast lisatakse juurde puuduolevat vahuveini, seda nimetatakse liquer d` expedition-iks.

Cremant De Bourgogne vahuveini tüübid ja maitse

• Blanc - segu lubatud sortidest (tavaliselt Chardonnay ja Pinot Noir). Aroomis tulevad esile lillelisus, tsitrusviljad ja värskus. Maitselt alati puuviljane ja piisavalt kõrge happesusega.

• Blanc De Blancs – ainult Chardonnay marjast valmistatud vahuvein. Aroomis on tavaliselt rohkem tajuda  valgeid lilli, tsitrusvilju ja rohelisi õunu. Pisut vanematel aastakäikudel või kauem laagerdunud toodetel tulevad aroomi lisaks virsikud ja kuivatatud puuviljad. Maitselt alati värske ja puuviljane.

Üldiselt on Crémant kerge ja värskendav vahuvein, mis sobib hästi erinevate toitude kõrvale või nautimiseks aperitiivina.

• Blanc De Noir – Pinot Noir (punastest marjast) tehtud (valge) vahuvein. Selle Cremanti puhul on aga aroomis tajuda hoopis kirssi, mustsõstart ja vaarikat. Pisut vanematel aastakäikudel või kauem laagerdunud toodetel tulevad aroomi lisaks mesisus ja kuivatatud puuviljad. Maitselt on tegu ka võimsama marjasema olemusega.

• Rose – valmistatud tavaliselt Pinot Noir marjast, lubatud on segada sisse ka vähesel määral Gamay sorti, mis lisab vahuveinile marjasust ja aroomi. Tavaliselt õrnroosa, punaste marjade iseloomuga.

Bourgogne - kvaliteetvahuveinide piirkond 

Department of Yonne: 55 kommuuni Department of Côte-d’Or: 91 kommuuni Department of Saône-et-Loire: 154 kommuuni Department of Rhône: 85 kommuuni

Cremant viinamarjasordid 

Cremant De Bourgogne vahuveini valmistamiseks kasutatakse järgmisi viinamarjasorte: Pinot Noir ja Chardonnay (miinimum 30%), Gamay (20% maksimum), Aligote, Melon, Sacy. Cremanti jaoks kasvatatavate viinamarjade ala kasvab aasta aastalt tänu toote suurele edukusele nii Prantsusmaal, kui eksportturgudel.

Kui palju maksab Cremant vahuvein?

Crémant vahuvein on taskukohasema hinnaga kui šampanjad, kuid pakuvad siiski kõrget kvaliteeti ja peenet mulli.

Crémant vahuvein on ideaalne seltskonnajook, kuid sobib serveerida ka mereandide kõrvale, küpsenud juustudega nagu parmesan ja valge kalaga.  Tutvu Crémant tootevalikuga vahuveinide lehel!