Vahuveini liigid, valmistamise meetodid ja suhkrusisaldus

Vahuveine liigitatakse valmistamise meetodi järgi, mille puhul on olulisel kohal süsihappegaas. Asjaolu, kuidas see gaas veini sisse saadakse, kõneleb palju vahuveini kvaliteedist. Kõrgema kvaliteediga vahuveinides on mullid väikesed, peened ja püsivad. Kõige odavamates veinides võivad mullid olla suured ja karedad.

Vahuveini liik – šampanja, cremant, cava ja franciacorta

Kõige kvaliteetsemaks vahuveini valmistamise meetodiks peetakse šampanjameetodit (méthode champenoise) või teise nimega tuntud kui ka traditsiooniline meetod. Peale šampanja valmistatakse selle meetodiga ka teisi vahuveini liike nagu cava, cremant, franciacorta ja cap classique. Vahuveinid, mis nendesse kategooriatesse ei liigitu võivad etiketil kanda šampanjameetodile vihjavaid termineid méthode traditionelle või méthode classique.

Kõige kvaliteetsemaks vahuveini valmistamise meetodiks peetakse šampanjameetodit.

See valmistusviis põhineb pudelis toimuval teisel käärimisel. Hapule mullideta veinile lisatakse suhkrut ja pärmi. Kui kork tihedalt sulgeda, hakkab vein pudelis uuesti käärima. Selline vein pannakse vähemalt aastaks laagerduma, päras seda eemaldatakse pudelitesse kogunenud pärmisete. Enne seda pudeleid tantsitatakse ehk keeratakse ja koputatakse, mille tagajärjel koguneb sete pudeli kaela. Seejärel pudeli kael külmutatakse, kork avatakse ja settekork lendab välja. Veinile lisatakse enne lõplikku korkimist veel pisut magusust. Seejärel tuleb veel oodata mõned kuud või isegi aasta, et maitsed muutuks ümaramaks ja happed tasakaalustuks.

Vahuveini liik – vahuvein ja prosecco

Kõige rohkem kasutatakse tankis kääritamise meetodit charmat või cuvée close, mis on kiire ja nõuab vähem tööjõudu. Siia kategooriasse kuuluvad prosecco, frizzante, spumante ja kõik charmat meetodil valmistatud vahuveinid, nt Roche Mazet Sparkling Chardonnay Brut.

Vahuvein on müügiks valmis juba kolme nädalaga.

Charmat meetodil toimub veini teine käärimine suurtes terastankides. Kui sete on põhja langenud, filtreeritakse vein teise tanki, kus lisatakse suhkrulahust vastavalt soovitud magususastmele. Pärast seda pannakse vein surve all pudelitesse. Vahuvein on müügiks valmis juba kolme nädalaga. Kui segu on valmistatud kvaliteetsetest veinidest ja teine käärimine toimub aeglaselt jahedas, on tankis kääritamise teel võimalik saada vägagi kvaliteetseid vahuveine.

Vahuveini liik valmistamismeetodi märketa

Vahuveinide kõige odavamaks tootmismeetodiks on pumpamismeetod, mille puhul veini sisse lihtsalt pumbatakse süsihappegaasi. Tulemuseks on vein, mis küll vahutab, kuid selle mullid kaovad pärast klaasi kallamist kiiresti. Gaas sisestatakse suurtes tankides veini sisse ja pudelid villitakse surve all.

Mullid kaovad pärast klaasi kallamist kiiresti.

Siia kategooriasse kuuluvad kõik muud puuvilja- marja- ja viinamarjaveini baasil süsihappegaasiga rikastatud mulliga veinid, mille puudub valmistamismeetodi märge.

Brut, Extra Brut ja Brut Nature suhkrusisaldused

Siia kategooriasse kuuluvad kuiva stiiliga vahuveinid - šampanja, cava ja cremant. Need valmistatakse vähem aromaatsetest viinamarjadest nagu Chardonnay ja Pinot Noir. Kuiva stiili saamiseks on veini lisatud vaid väike kogus magusainet ning tavaliselt on need märgistatud Brut nimega.

Kuivad vahuveinid on mineraalsed, hea happesuse ning karge ja puhta järelmaitsega.

Kuivades vahuveinides on suhkrusisaldus kõige madalam:

• Brut Nature: 0-3 gramm liitri kohta, suhkrut lisatud ei ole;

• Extra Brut: 3-6g/l;

• Brut: 6-12g/l.

Extra-Dry, Frizzante ja Spumante suhkrusisaldus

Siia kategooriasse kuuluvad tegelikult kõik vahuveinid, mis on erinevatest sortidest kokku segatud. Need vahuveinid valmistatakse tavaliselt soojema kliimaga piirkondades, nagu Uue – Maailma veinipiirkonnad ja siia kuulub ka Prosecco. Tegemist on kergesti joodavate vahuveinidega, tunda on rohkem lillelisi ja puuvilja noote ning neil on heas tasakaalus happesus.

Kergesti joodavad vahuveinid, nt Prosecco

Kergete ja lilleliste vahuveinide suhkrusisaldus:

• Extra Dry: 12-17 g/l

Mõned näited: Extra-Dry Prosecco; Frizzante; Spumante;Roosad vahuveinid; Riesling Sekt (Saksamaalt ja Austriast); Uue- Maailma vahuveinid; Extra-Dry.

Demi-Sec, Sec/Dry ja Doux suhkrusisaldus

Nagu nimigi ütleb, on siin kategoorias magusad vahuveinid ning sisaldavad ka kõige rohkem suhkrut. Magusad vahuveinid valmistatakse tavaliselt aromaatsetest viinamarjadest nagu näiteks Muscat. Vahuvein on rikkaliku tekstuuriga, mahlane ja magus. Peened ja pehmed mullid lisavad joogile elegantse ja elava karakteri.

Magusad vahuveinid sisaldavad kõige rohkem suhkrut.

Kui veini on lisatud magusainet juurde, on see märgistatud järgmiselt:

Dry; Demi-Sec ja Doux; Amabile ja Dolce; Brachetto; Asti Spumante.

Suhkrusisaldus magusates vahuveinides:

• Sec / Dry: 17-32 g/l;

• Demi-Sec: 32-50 g/l;

• Doux: 50 g/l.