Vahuveinide stiilid ja suhkrusisaldus

Vahuvein on väga mitmekülgne jook. Hästi valitud vahuveini sobib serveerida alates eelroogadest kuni desserdini. Poeriiulitel leidub mitme erineva stiiliga vahuveine ning õige valiku tegemine võib olla keeruline. Teeme sinu valiku lihtsamaks – allpool leiad erinevate vahuveini stiilide maitsekirjeldused ja suhkrusisalduse. Head avastamist!

Kuiv vahuvein (šampanja, cava ja cremant) ja suhkrusisaldus

Kuivad vahuveinid valmistatakse klassikalistest vähem aromaatsetest viinamarjadest nagu Chardonnay ja Pinot Noir, mis pärinevad tavaliselt külmema kliimaga piirkondadest. Kuiva stiili saamiseks on veini lisatud vaid väike kogus magusainet ning tavaliselt on need märgistatud Brut nimega. 

Kuivad vahuveinid on mineraalsed, hea happesuse ning karge ja puhta järelmaitsega. Vahuveini aroomi- ja maitsebukett võib hõlmata rohelise õuna, tsitruseliste, valge virsiku, pirni ja mõnikord ka küpsetatud leiva või brioche'i noote, mis tulenevad pärmi settel küpsemisest. Need vahuveinid sobivad hästi aperitiiviks või kergemate toitude kõrvale.

Kuiva vahuveini stiiliga valmistatakse peamiselt šampanjasid, cavasid ja cremant´e.

Siia kategooriasse kuuluvad: Brut Nature, Extra Brut ja Brut.

Kuivades vahuveinides on suhkrusisaldus kõige madalam:

• Brut Nature: 0-3 gramm liitri kohta, suhkrut lisatud ei ole;

• Extra Brut: 3-6g/l;

• Brut: 6-12g/l.

Kerge, poolkuiv, puuviljane, lilleine vahuvein ja Prosecco

Siia kategooriasse kuuluvad vahuveinid, mis on erinevatest sortidest kokku segatud. Näiteks Itaalias segatakse Pinot Grigio viinamarju teistesse baasveinidesse, et saada puuviljast maitset. Need vahuveinid valmistatakse tavaliselt soojema kliimaga piirkondades, nagu Uue – Maailma veinipiirkonnad ja siia kuulub ka Prosecco. Tegemist on kergesti joodavate vahuveinidega, tunda on rohkem lillelisi ja puuvilja noote ning neil on heas tasakaalus happesus.

Kergesti joodavad vahuveinid, nt Prosecco

Aroomis võib tunda erinevaid puuviljanoote nagu virsik, aprikoos, pirn ja õrnemaid lillenoote nagu valged lilled, roos või jasmiin.

Seda tüüpi vahuvein sobib hästi erinevate mereandide kõrvale, vürtsikate toitudega või iseseisvaks nautimiseks.

Kerged ja lillelised vahuveinid on suhkrusisaldusega vahemikus 12-17 g/l ning nende etiketilt leiad nimetuse Extra Dry.

Mõned näited:

• Extra-Dry Prosecco; Frizzante; Spumante; Roosad vahuveinid; Riesling Sekt (Saksamaalt ja Austriast); Uue- Maailma vahuveinid; Extra-Dry. 

Magusad ning aromaatsed vahuveinid

Nagu nimigi ütleb, on siin kategoorias magusad vahuveinid ning sisaldavad ka kõige rohkem suhkrut. Magusad vahuveinid valmistatakse tavaliselt aromaatsetest viinamarjadest nagu näiteks Muscat. Vahuvein on rikkaliku tekstuuriga, mahlane ja magus. Tasakaalus happesus siiski tasakaalustab vahuveini magusust ning säilitab teatud värskuse. Peened ja pehmed mullid lisavad joogile elegantse ja elava karakteri.

Magusad vahuveinid sisaldavad kõige enam suhkrut

Magus ja aromaatne vahuvein sobib hästi nautimiseks magustoitude kõrvale, nagu puuviljakoogid, desserdid ja šokolaad.

Kui veini on lisatud magusainet juurde, on see märgistatud järgmiselt: 

• Dry; Demi-Sec ja Doux; Amabile ja Dolce; Brachetto; Asti Spumante.

Suhkrusisaldus magusates vahuveinides:

• Sec / Dry: 17-32 g/l;

• Demi-Sec: 32-50 g/l;

• Doux: 50 g/l.