Pühaderoad ja veinisoovitused

Klassikaline seapraad ja vein

Klassikaline seapraad on tõeliselt mitmekülgne roog, mis sobib hästi nii punase veini kui ka valge veiniga. Sealiha on oma olemuselt pigem kerge ja delikaatne, mistõttu tuleks veinivalikul jälgida, et veini täidlus sealiha õrna maitset ei varjutaks. Valgetest veinidest sobivad seaprae juurde puuviljased, kerge ja särtsaka happesusega veinid, nt värske iseloomuga Saksamaa riesling Rheigaust, Leitz 4 Friends või Portugali päritolu Aveleda Loureiro Alvarinho.

Klassikaline seapraad on väga mitmekülgne roog, mis sobib hästi nii punase kui ka valge veiniga.

Punaste veinide puhul tuleks vältida kõrget tanniinsust ja eelistada võiks pigem keskmise täidlusega marjasemaid veine. Seapraad koos hapukapsaga sobib hästi kergemate punaste veinidega, mis lasevad liharoa maitsetel särada. Suurepäraseks kaaslaseks seapraele on näiteks lopsakalt marjane, pehmete tanniinidega ja keskmise täidlusega Mark West Pinot Noir Californiast või Lõuna-Prantsusmaalt Rhone-i orust pärit Fontval Cotes du Rhone.

Verivorstid pohlamoosiga ja vein

Verivorst koos mõnusalt krõbedaks praetud peekoni ja pohlamoosiga on klassika paljude eestlaste jõululaual. Verivorstil on äärmiselt unikaalne maitse ja olenevalt retseptist võib see olla ürdine, vürtsikas või lihtsalt rikkalikult maitserohke. Praetud verivorstide kõrvale soovitame veidikene kergemaid ja kõrgema happesusega punaseid veine nagu Masi Bonacosta Valpolicella Classico. Valpolicella veinis olev meeldiv marjasus tõstab esile pohlamoosi maitse ja veini happesus tasakaalustab verivorsti ning peekoni kõrget rasvasust. Peale Valpolicella võib verivorsti kõrvale valida ka teisi keskmise täidlusega veine nagu nt marjane Conde Valdemar Crianza Hispaaniast Rioja piirkonnast või Giovanni Rosso Barbera d`Alba Piedmontest.

Sült ja vein

Sült nagu ka verivorst on eestlaste jõululaua traditsiooniline osa. Tegemist on pigem kõrvalroaga ja pühadelauale veini valides soovitame pigem lähtuda pearoast. Soovi korral võib ka süldi kõrvale veini paaritada, sel juhul soovitame vaadata poolmagusate Riselingute poole nt Crafted Collection Riesling. Võib katsetada ka kerge mulliga Casal Garcia Vinho Verdet Portugalist.

Vinho Verdes olev väike mull ja süldi tarretis on kindlasti põnev maitsekooslus, mida tasub proovida.

Austrid ja vein

Austrite puhul on veinivalikul mitu võimalust. Millist veini valida, määrab sinu enda eelistus. Küll aga võib vale veinivalik kaotada ära austrite õrna maitse või jätta ebameeldivalt metallse järelmaitse.

Chablis on suurepärane kaaslane austrite kõrvale, kuna veinil on mitmekülgne maitsepalett alates peenest mineraalsusest kuni kõrgema happesuseni. Chablis sobib hästi praetud austrite ja kreemjate kastmetega. Proovi austrite kõrvale nt värsket ja mineraalset La Chablisienne Chablis Les Vénérables. Les Vénérables on väga omapärane Chablis, mille viinamarjad on korjatud 50-aastastel viinapuudelt.

Champagne ja austrid on lausa taevalik kooslus!

Nende omavaheline sobivus tuleneb sellest, et nii austrid kui šampanja sisaldavad umami maitseid, täiendades harmooniliselt üksteist. Teatud koostisosad šampanjas ja austrites sobivad hästi kokku, tekitades umami maitseharmoonia, mis toob šampanja maitse ja iseloomu hästi esile. Austrite juurde sobib imeliselt Louis Roederer Blanc de Blancs Champagne, mille värskus, peen mull ja elegantne mineraalsus täiustavad austrite õrna ja mereelist karakterit.

Šampanjale alternatiiviks sobivad hästi ka teised traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinid, nagu nt cremant või cap classique.

Täidetud hani, part ja vein

Pardi või hane juurde veini valides, tuleks mõelda suhteliselt kõrge happesusega veini peale, mis tasakaalustaks hästi rasvasemat linnuliha. Samas peab veinil olema ka puuviljane karakter, mis täiendab küllaltki intensiivse maitsega linnuliha. Veinivalikut mõjutavad tugevalt ka kastme ning täidise maitsed, mida rikkalikum ja vürtsikam täidis, seda enam võiks veinil olla särtsakat happesust ning küpset puuviljasust, et saavutada maitsete harmoonia. Heaks valikuks on näiteks elava happesusega Rieslingud, nagu Wongraven Morgenstern Riesling või Grauburgunder Urmeer Riesling, mis toovad pardi ja hane maitse nüansid eriti hästi esile.

Peale täidise on oluline arvesse võtta ka linnuliha kõrvale minevat kastet.

Kastme retseptides kasutatakse väga tihti veini ja oluline on, et kui linnuliha kõrvale valite punaveini kastme, siis ka veinivalik oleks punane ning kui kastmes on kasutatud valget veini, siis oleks ka toidu kõrval valge vein.

Nii hane kui pardi kõrvale valget veini valides, võiks vaadata täidlasemate ja kergelt tammevaadi laagerdusega valgete veinide poole. Hea valik oleks Uue-Maailma Chardonnay-d nagu Wynns Coonawarra Estate Chardonnay Austraaliast, mis on küll keskmise täidlusega, kuid omab ka särtsakat happesust või hoopis Lõuna-Prantsusmaalt kreemine Roche Mazet Chardonnay, mis on lühiajaliselt küpsenud prantsuse tammevaatides.

Rasvasema linnuliha kõrvale sobivad punastest veinidest keskmise täidlusega veinid, millel on puuviljane maitse ja suhteliselt kõrge happesus. Veinis võiks tunda olla ka tamme ja tanniine, kuid siin peab ettevaatlik olema, et need liigselt muid maitseid ei mõjutaks. Paar, mis töötab alati ja millega on raske eksida, on part ja Pinot Noir. Meie valikust leiab Pinot Noir viinamarjasordist veini nii lähedalt kui kaugemalt. Proovi näiteks pardi kõrvale kergelt vürtsika ja marjaselt mahlakat Kung Fu Girl Pinot Noir veini USA Washington State piirkonnast või Burgundiast Prantsusmaalt Cave De Lugny Bourgogne Pinot Noir veini, mis on värske iseloomuga, kuid pehme järelmaitsega.

Ahjukala ja vein

Eestlaste jõululaual leidub aastast-aastasse aina rohkem erinevaid kalaroogasid. Kala ja veini sobitamise juures tuleb arvestada, kas tegemist on kergema valge kalaga nagu siig, haug, koha või hoopis punase rasvasema kalaga nagu forell või lõhe.

Mahlane ahjulõhe või -forell sobib hästi kõrge happesusega puuviljase valge veini kõrvale. Veinis olev särtsakas happesus aitab tasakaalustada kala ravasust. Ahjus küpsetatud punase kala kõrvale on sobiv kaaslane näiteks Masi Masianco, mis on valminud osaliselt appassimento meetodil. Appassimento tähendab, et osa viinamarjadest on eelnevalt kuivatatud, mis annab veinile juurde keha, täidlust ja puuviljaseid noote. Peale valge veini võib punase kala kõrvale valida ka rosé, nt Rosa Dei Masi, mis on olemuselt värske, marjane ja kõrgema happesusega.

Küpsetatud ahvena ja koha juurde tuleks valida kergema stiiliga valgeid veine, mis ei hakka toidu maitse üle domineerima. Võis või õlis praetud kala nõuab, et veinil oleks ka hapukust, mis balansseerib toidu rasvasust. Valiku võiks suunata näiteks happelisematele Sauvignon Blanci viinamarjadest veinidele, mis sobivad suurepäraselt järvekalade juurde. Lisaks soovitame valida näiteks Matua Marlborough Sauvignon Blanc Uus-Meremaalt või hoopis Põhja-Itaaliast pärit Giovanni Rossi Roero Arneis.

Lammas ja vein

Veinivalik lambaprae juurde sõltub sellest, millist osa lambast kasutatakse ning liha küpsuse astmest. Lisaks dikteerivad veinivalikut ka vürtsid, mida prae valmistamiseks kasutatakse.

Peamine reegel aga on – lammas tahab enda kõrvale täidlase maitsega punast veini.

Veinisoovitusi 3 lambaliha roa juurde vaata SIIT.