Mis on alkohol?

Mis on alkohol?

Alkohol on üldnimetus, mida igapäevaselt kasutatakse etüülalkoholi (etanooli) kohta — see on ainus alkoholiliik, mida on ohutu juua. Keemiliselt kuulub alkohol orgaaniliste ühendite hulka, mille molekulis on süsinikuaatomiga seotud hüdroksüülrühm (-OH). Puhas alkohol on värvitu vedelik, mis süttib 12 °C juures ja keeb 78,3 °C juures.

Sõna "alkohol" kasutati esimest korda tänapäevases tähenduses 19. sajandi keskel, kui keemikud vajasid ühtset terminit vesiniku, hapniku ja süsiniku aatomitest koosneva molekulipere kirjeldamiseks. Sellest ajast peale on mõiste laienenud katusterminiks, mille alla mahub mitu erineva omadusega alkoholiliiki — kuigi joogikõlblik on neist vaid üks.

Lühidalt:

• Alkohol tähendab igapäevakeeles etanooli ehk etüülalkoholi — ainsat alkoholiliiki, mida on ohutu juua.

• Etanool keeb 78,3 °C juures; metanool (mürgine alkoholiliik) keeb 66 °C juures.

• Maks lagundab ligikaudu 90% tarbitud etanoolist; mehed kuni 80 g, naised umbes poole vähem 24 tunni jooksul.

• Metanool on ohtlik juba väikestes kogustes — 10 ml võib põhjustada pöördumatut pimedaksjäämist.

• Pohmelli põhjustavad koos veetustumine, madal veresuhkur ja mao limaskesta ärritus; "rohtu" selle vastu ei ole.

Alkoholi liikidest loe täpsemalt siit.

Mis vahe on etanoolil ja metanoolil?

Etanool ja metanool on kaks kõige tuntumat alkoholiliiki, kuid nende mõju organismile on täiesti erinev. Etanool on ainus alkoholiliik, mida on ohutu juua, metanool on aga mürgine juba väikestes kogustes. Kumbki keeb ja süttib erineval temperatuuril ning kummalgi on tööstuses oma kindel roll.

Mis on etanool ehk etüülalkohol?

Etanool on joodav, selge ja värvitu vedelik, millel on kergelt magus maitse ning soojalt kõrvetav mõju. See on lenduv aine, mis põleb sinise leegiga ja on hügroskoopne ehk imab vett endasse. Etanooli saadakse viinamarjadest või teistest suhkrut sisaldavatest toormetest — pärmirakud muudavad kääritamisel suhkru alkoholiks.

Mõõdukal tarbimisel on etanoolil meeldiv ja lõõgastav mõju, mistõttu peetakse alkoholi laialdaselt nauditavaks. Samas on etanool ka narkootikum: pidev ja liigne tarbimine võib viia alkoholisõltuvuseni ja põhjustada maksakahjustusi.

Mis on metüülalkohol ehk metanool??

Metanool on selge, värvitu ja kergesti süttiv vedelik, mida sageli toodetakse puidu kuivdestillatsiooni meetodil — sellest ka rahvapärane nimetus "puupiiritus". Seda kasutatakse peamiselt tööstusliku lahustina ja lahustina antifriisis.

Metanooli tarbimine põhjustab suurtes kogustes pimedaksjäämist, halvatust, koomat või surma. Rahvusvahelise arstiorganisatsiooni Arstid Ilma Piirideta (MSF) andmetel piisab täiskasvanule juba umbes 30 millilitrist puhtast metanoolist, et see osutuks surmavaks. Veelgi väiksem kogus — umbes 10 milliliitrit ehk kaks teelusikatäit — võib põhjustada pöördumatu pimedaksjäämise. Väiksemates kogustes tarbituna, näiteks halvasti valmistatud alkoholi kaudu, neutraliseerib maks metanooli võrdlemisi vähestes kogustes etanooliga. Kuna kääritamisel tekkiv metanoolikogus veinis on tavaliselt väga väike, ei kujuta korralikult toodetud vein tavatingimustes ohtu — probleemid tekivad ebakvaliteetse või võltsitud piiritusega.

Eesti oma lähiajaloost on selle ohu kõige valusam näide 2001. aasta septembris Pärnumaal aset leidnud metanoolitragöödia, kui metanoolist valmistatud salaviina joomise tagajärjel suri 68 inimest ja 43 sai püsivaid tervisekahjustusi, sealhulgas nägemise kaotust. Kuue aasta pärast tehtud järeluuring näitas, et püsikahjustused ei taandunud ka aastate möödudes.

Kuidas alkohol organismis toimib?

Alkohol jõuab ajju juba mõne minutiga pärast tarbimist. Osa etanoolist imendub otse maost, ülejäänu peensoole kaudu vereringesse. Süda pumpab alkoholiga koormatud vere läbi organismi maksa, kus valdav osa tarbitud alkoholist lagundatakse veeks ja süsihappegaasiks. USA Riikliku Alkoholi Kuritarvitamise ja Alkoholismi Instituudi (NIAAA) andmetel lagundab maks ligikaudu 90% organismi jõudnud etanoolist ensüümi alkoholdehüdrogenaas abil, ülejäänud osa väljub muutumatul kujul hingeõhu, uriini ja higi kaudu.

Maksa võime alkoholi lagundada on piiratud ja sooliti erinev. Meesterahva maks lagundab keskmiselt ühe normaalkoguse joogi tunnis ehk kuni 80 grammi puhast alkoholi 24 tunni jooksul. Naisterahva maks suudab sama aja jooksul lagundada ligikaudu poole vähem alkoholi.

Alkoholi mõju hinnatakse tavaliselt vere alkoholisisalduse ehk promillide järgi — see näitab, kui palju puhast alkoholi on parasjagu veres. Mida kõrgem promill, seda tugevam on joobeaste ehk purjususe tase. Tarbitud kogust on lihtsam jälgida alkoholiühikutes: üks alkoholiühik vastab ligikaudu 10 grammile puhtale alkoholile ehk umbes poolele õlleklaasile või väiksele klaasile veinile.

Mis mõjutab alkoholitaluvust?

Inimese võime alkoholi taluda sõltub mitmest tegurist:

• toit ja seedetrakti seisund;

• tarbimise kiirus;

• sugu;

• joogi liik ja tugevus;

• keha füüsilised omadused ja kaal;

• treenituse tase ja füsioloogiline seisund;

• harjumus ehk väljakujunenud taluvus;

• samaaegne ravimite kasutamine.

Mis on pohmell ja kuidas seda leevendada?

Pohmell on liigsest alkoholitarbimisest tingitud sümptomite kogum, mitte iseseisev haigus. Seda põhjustavad koos organismi veetustumine, madal veresuhkur ja mao limaskesta ärritus, mis kõik tekivad alkoholi lagundamise käigus.

Alkoholil on diureetiline toime — see suurendab urineerimist ja pärsib organismi loomulikke antidiureetilisi hormoone, mistõttu keha kaotab tavalisest rohkem vett. Samal ajal soodustab alkohol insuliini tootmist, mis omakorda langetab veresuhkru taset ja tekitab väsimust, näljatunnet ning nõrkust.

Levinumad pohmelli sümptomid on iiveldus, peavalu ja valgustundlikkus, näljatunne, uimasus ning üldine nõrkus.

Otsest "rohtu" pohmelli vastu ei ole, sest tegu ei ole iseseisva haigusega. Sümptomeid aitavad leevendada:

• rohke vee joomine keha vedelikuvaeguse taastamiseks;

• vees lahustuva glükoosi tarbimine veresuhkru taseme tõstmiseks;

• B- ja C-vitamiine sisaldava toidu või lisandi manustamine, mis toetavad maksa ja närvisüsteemi taastumist;

• vajaduse korral paratsetamool valu ja peavalu leevendamiseks — atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini) tasub vältida, kuna see võib mao limaskesta veel enam ärritada.

Korduma kippuvad küsimused alkoholi kohta

Mis on alkohol?

Alkohol on üldnimetus etanoolile ehk etüülalkoholile, ainsale alkoholiliigile, mida on ohutu juua. Keemiliselt on tegu orgaanilise ühendiga, mille molekulis on süsinikuga seotud hüdroksüülrühm.

Mitme kraadi juures etanool keeb?

Puhas etanool keeb normaalrõhul 78,3 °C juures ja külmub -113 °C juures.

Mis vahe on etanoolil ja metanoolil?

Etanool on ainus inimesele ohutu joogialkohol, samas kui metanool on mürgine juba väikestes kogustes ja põhjustab suuremates kogustes pimedaksjäämist, halvatust või surma. Etanooli keemistemperatuur on 78,3 °C, metanoolil 66 °C.

Kui kiiresti jõuab alkohol ajju?

Umbes kolme minuti jooksul pärast tarbimist, kuigi täpne aeg sõltub inimesest, tarbitud kogusest ja sellest, kas alkoholi tarbitakse tühja kõhuga.

Kui palju alkoholi jõuab maks tunnis lagundada?

Meesterahva maks lagundab keskmiselt ühe normaalkoguse joogi tunnis ehk kuni 80 grammi puhast alkoholi 24 tunni jooksul; naisterahva maks lagundab umbes poole vähem.

Mis põhjustab pohmelli?

Pohmelli põhjustab alkoholi lagundamisel tekkiv veetustumine, madal veresuhkur ja mao limaskesta ärritus koos.

Kas pohmelli vastu on ravimit?

Otsest "rohtu" pohmelli vastu ei ole, sest tegu pole iseseisva haigusega, vaid liigsest tarbimisest tingitud sümptomitega. Sümptomeid saab leevendada vee, glükoosi ning B- ja C-vitamiinide abil.

Kas alkohol on narkootikum?

Etanooli peetakse narkootikumiks, sest pidev ja liigne tarbimine võib viia alkoholisõltuvuseni ja põhjustada maksakahjustusi.

Kokkuvõte

Alkohol tähendab igapäevakeeles etanooli — ainsat alkoholiliiki, mida on ohutu juua. Keemiliselt on etanool ja metanool sarnase struktuuriga ühendid, kuid nende mõju organismile erineb radikaalselt: etanool laguneb maksas suhteliselt ohutult, metanool on aga mürgine juba väikestes kogustes. Alkoholi mõju kehale sõltub paljudest teguritest — soost, kaalust, toidust ja tarbimise kiirusest — ning liigne tarbimine viib alati pohmelli, sõltuvuse ja tervisekahjustuste riskini.

Kasutatud allikad ja artikli autor

1. Médecins Sans Frontières (MSF), "Methanol poisoning" — methanolpoisoning.msf.org

2. Vikipeedia, "Pärnu metanoolitragöödia" — et.wikipedia.org/wiki/Pärnu_metanoolitragöödia

3. Hovda, K.E. jt, "Methanol poisoning and long term sequelae — a six years follow-up after a large methanol outbreak", BMC Clinical Pharmacology, 2009 — pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19327138

4. National Institute on Alcohol Abuse and Alcoholism (NIAAA), "Alcohol Metabolism" — niaaa.nih.gov/publications/alcohol-metabolism

Artikli üldfaktid põhinevad üldtuntud teaduslikel andmetel, täiendatud ülal loetletud allikatega. Artikli autoriks on Anora Grupi Brand Ambassador Mikael Karttunen.

Viimati uuendatud: 20.08.2026