Kuidas valida roosat veini?

Sobiva roosa veini valik algab lihtsatest küsimustest: kas ma tahan kuiva või magusat, kerget või jõulisemat, nautida koos toiduga või iseseisvalt? Vihjeid annab etikett!

Roosa veini värv

Kuigi värvi ei kirjutata sildile, on see poes veinivalikul oluline vihje:

• Väga hele roosa → kuiv, kerge, mineraalne roosa vein

• Sügavam roosa → puuviljasem ja jõulisema maitsega roosa vein

See ei ole 100% kindel reegel, kuid praktikas üsna usaldusväärne.

Viinamarjasort roosa vein valikul

Sageli on sildil kirjas, millistest viinamarjadest vein on tehtud. Mõned levinumad viinamarjasordid rosé’de puhul:

• Grenache – marjase, pehme ja kerge stiiliga;

• Syrah / Shiraz – intensiivsema ja vürtsikama maitsega;

• Pinot Noir – elegantse, hapuka ja peene karakteriga:

• Sangiovese – värske ja hapuka maitsega rose, mis sobib hästi toiduga.

Kui viinamarja sorti pole mainitud, ei tähenda see halba veini – paljud Euroopa rosé’d keskenduvad piirkonnale, mitte sordile.

Levinud terminid roosa veini etiketil

• Rosé / Rosado / Rosato – lihtsalt roosa vein

• Vintage (aasta) – viinamarjade korjeaasta; rosé’d on üldiselt parimad noorena

• Alcohol % – madalam (nt 11–12%) viitab kergemale veinile

• Appellation / DOC / AOC / IGT – reguleeritud päritolu; kvaliteedinäitaja, kuid ei garanteeri isiklikku maitse-eelist

Kui mõni termin sildil on, mida sa ei tunne, ja see pole laialt kasutatav veinimaailma mõiste, siis tasub teada, et ainult sildi põhjal ei pruugi selle tähendust kindlalt teada.

Suhkrusisaldus roosas veinis

Vastaval EU reglemendile on kasutusel järgnevad terminid veini magususastme puhul:

• jääksuhkur kuni 4g / L on kuiv roosa vein, e. DRY;

• jääksuhkur 4 – 12g / L on pookuiv roosa vein e. MEDIUM DRY;

• jääksuhkur kuni 45 g / L kohta on poolmagus roosa vein e. MEDIUM SWEET;

• jääksuhkur rohkem kui 45 g / L on magus vein, e. SWEET.

Siiski kõik tootjad ei märgi kuivusastet selgelt. Kui infot pole, ei saa seda sildilt kindlalt järeldada.

Roosa veini värvus

Kuigi värvi ei kirjutata sildile, on see poes oluline vihje:

• Väga hele roosa → kuiv, kerge, mineraalne roosa vein

• Sügavam roosa → rohkem puuviljasem, jõulisema maitsega roosa vein

See ei ole 100% kindel reegel, aga praktikas üsna usaldusväärne.

Levinud terminid roosa veini etiketil

• Rosé / Rosado / Rosato – lihtsalt roosa vein (eri keeltes)

• Vintage (aasta) – viinamarjade korjeaasta; rosé’d on üldiselt parimad noorena

• Alcohol % – madalam (nt 11–12%) viitab kergemale veinile

• Appellation / DOC / AOC / IGT – reguleeritud päritolu; kvaliteedinäitaja, kuid ei garanteeri isiklikku maitse-eelist

Kui mõni termin sildil on, mida sa ei tunne, ja see pole laialt kasutatav veinimaailma mõiste, siis tasub tunnistada: ainult sildi põhjal ei pruugi selle tähendust kindlalt teada.

Roosa veini päritolumaa annab aimu maitsest

• Prantsusmaa (nt Provence) – Provence rosé-d on oma olemuselt väljapaistvad ja elegantsed. Provence´ist tulevad peamiselt roosad veinid, millel on õrn lõheroosa värvus, värske ja mineraalne karakter ning aroomis tulevad esile lilled, luuviljad ning kerge marjasus.

Teine tuntud rosé-veini piirkond Prantsusmaal on Loire’i jõe org, kus toodetakse Rosé d’Anjou roosat veini – kerge ja aromaatne, poolkuiv või poolmagus rosé, mida iseloomustavad värske happesus, marjasus ja hea joodavus. Rose d`Anjou veinid on valmistatud peamiselt Grolleau viinamarjasordist, mis annab veinile maasika, vaarika ja kirsi noote.

• Itaalia – Toscana piirkond pakub erilise iseloomuga rosé veine. Rannikualadel valmistatud roosa veini karakter on värskendava happesusega ning kergelt soolakate nootidega. Sisemaal toodetud roosad veinid on aga täidlasema ja struktuursema iseloomuga. Kuigi Veneto piirkond on tuntud Prosecco ja Amarone veinide tootmise poolest, valmistatakse seal ka roosasid veine, mida märgistatakse kui "Chiaretto" või "Rosato". Sealsed roosad veinid on pigem kahvaturoosa värvusega, värske iseloomuga, elava happesuse ja erksa puuviljase maitsega. Veneto roséd on tuntud kui kergesti joodavad veinid.

• Hispaania – Põhja-Hispaaniast pärit roosade veinide värvus varieerub kahvaturoosast kuni sügavama lõheroosani. Veinid on elava happesusega, puuviljased ning mõningatel juhtudel ka mineraalse iseloomuga. Hispaania kuulus veinipiirkond Rioja toodab erilise iseloomuga roosasid veine. Veinid on kahvaturoosa värvusega ning nende maitses on tunda meeldivat tasakaalu punaste puuviljade ja ürtide (vahel ka vürtside) vahel. Hea happesuse ja puuviljasuse suhtega ning elegantse karakteriga.

• USA – California roosade veinide stiil võib ulatuda kuivast kuni magusani. White Zinfandel roosa vein on Californias ilmselt kõige tuntuim, need veinid on tavaliselt poolmagusa stiiliga ja nad on karakterilt rikkalikult marjased. Napa Valley-s leidub väga erinevates unikaalsetes stiilides rosé veine. Rosé veinide värvused varieeruvad õrn lõheroosast kuni sügava korallpunaseni.

Siin tuleb arvestada, et stiil on üldistus, mitte reegel.

Mida roosa veini valimisel ei tohiks eeldada?

• Kõik rosé’d on magusad;

• Kallim hind tähendab seda, et vein on parem;

• Tumedam värvitoon tähendab halba veini.

Tutvu roosade veinide valikuga!