Kokteili valmistamise tehnikad - kas segada või šeikida?

Kokteilide valmistamine nõuab enamat kui lihtsalt koostisosade kokkusobitamist – õige tehnika kasutamine aitab saavutada täiuslikus tasakaalus maitsvaid jooke.

Selles artiklis uurimegi, kuidas mõjutavad kokteili maitset ja karakterit joogi segamine ja šeikimine ning kuidas otsustada, millist tehnikat kasutada.

Kas kokteili šeikida või segada?

Šeikimisel ja segamisel on erinevad mõjud kokteili tekstuurile ja struktuurile, jää jahutamisele ja joogi lahjendamisele. Seega, sõltuvalt kokteili tüübist, on mõnikord parem seda šeikida, teinekord aga segada.

"Shaken, not stirred," James Bond

Šeikida võiks kokteile, mis sisaldavad ka mitte-alkohoolseid koostisosi, nt tsitrusmahlasid. Need kokteilid on tavaliselt erksad, värskendavad ning neid juuakse kiiremini, näiteks Margarita, Daiquiri, Whiskey Sour ja Tom Collins.

Segama peaks kokteile, mis sisaldavad ainult alkohoolseid koostisosi, nagu viinad, vermutid ja liköörid. Segamine võimaldab alkohoolsel joogil kokteilis särada ning säilitab sujuva, siidise tekstuuri. Need kokteilid on intensiivsed, kõrgema alkoholisisaldusega ning neid juuakse aeglasemalt, nt Manhattan, Old Fashioned ja Martini.

Kokteilide segamine

Segamist kasutatakse sarnase tihedusega koostisosade (näiteks erinevat tüüpi alkoholi) kokteilide jaoks.

Segamise tehnika on lihtne - vala koostisosad koos jääga eelnevalt jahutatud klaasi. Liiguta kokteililusikat mööda klaasi sisekülge ja sega kuni 30 sekundit, kontrolli samal ajal, kuidas jook klaasis seguneb ja lahjeneb. Kurna jook eelnevalt jahutatud kokteiliklaasi ning serveeri.

Segama peaks kokteile, mis sisaldavad ainult alkohoolseid koostisosi.

Soovitusi kokteili segamisel:

• Sega pidevalt sujuvate liigutustega;

• Segamisaeg mõjutab otseselt kokteili maitset – liiga lühike aeg tähendab, et kokteil pole piisavalt jahutatud ning maitse võib olla liiga tugev; liiga pikk aeg muudab kokteili liiga lahjendatuks ning jook võib kaotada maitset;

• Segamisaega mõjutab ka jää. Suuremad jääkuubikud sulavad aeglasemalt ning seda kauem tuleb segada. Väikesed jääkuubikud sulavad kiiresti. Samuti sõltub segamisaeg jää seisundist, kas see on märg ja läikiv või hägune ja kuiv. Esimesel juhul sulab jää kiiremini, teisel juhul aeglasemalt;

• Mida kiiremini segad, seda kiiremini jook jahtub ja lahjeneb;

• Vala kokteil seguklaasist kokteiliklaasi võimalikult madalalt, et vältida joogi aereerimist (õhustamist). Valades ettevaatlikult ja madalalt, hoiad kokteili maitse ja tekstuuri paremini kontrolli all ning väldid selle liigset aereerimist. Kui aga valad kokteili liiga kõrgelt või jõuliselt, võib see sisse lasta rohkem õhku, mis muudab kokteili tekstuuri ja maitset.

Kokteili šeikimine (koos jääga)

Šeikimist kasutatakse peamiselt erineva tihedusega koostisosade ühendamiseks, näiteks kange alkohol koos tsitrusmahla või puuviljapüreega. Šeikimine aitab aereerida (õhustada), jahutada ning lahjendada kokteili. Šeikimisel segunevad koostisosad omavahel hästi ning lõpptulemus on ühtlane ja maitsev. Pea meeles, et alkoholi maitse tase kokteilis väheneb šeikimisega.

Peale koostisosade valamist šeikerisse, lisa jää, sulge kaas tihedalt ning raputa tugevasti üles-alla, et purustada jääkuubikud (püüa seda teha võimalikult jõuliselt). Šeikeri välispind võib külmuda, see on märk, et kokteil on valmis serveerimiseks.

Šeikida võiks kokteile, mis sisaldavad ka mittealkohoolseid koostisosi, nt tsitrusmahlasid.

Soovitusi kokteili šeikimiseks:

• Veendu, et šeiker on korralikult suletud;

• Hoia šeikerit kindlalt, šeikeri kaas suunaga enda poole ning raputa jõuliste liigutustega;

• Šeikimise aeg sõltub koostisosadest, nende kogusest ja jää temperatuurist. See tähendab, et kui kokteilis on kasutatud mitu erinevat ja raskema koostisega koostisosi ja kui jää on väga külm, võib kokteil vajada jõulisemat šeikimist kui kergemate koostisosade ja toasooja jää puhul;

• Šeikimisel tuleb jälgida, et kokteil ei muutuks liiga vesiseks või liiga vahutavaks;

• Jooki kokteiliklaasi valades veendu, et kõik väikesed purustatud jääosakesed ei satu joogi sisse.

Kokteili šeikimine ilma jääta

Kokteili kuiv šeikimine tähendab koostisosade šeikimist ilma jääta. Iga retsept, mis sisaldab muna või muna asendajat, nõuab ilma jääta šeikimist. Sellie tehnika purustab muna valgud ning lisab joogile siidise vahu.

Šeigi kõik koostisosad, kaasa arvatud munavalge (ilma jääta), vähemalt 30 sekundit, kuni tekib vaht. Kui soovitud tekstuur on saavutatud, siis lisa jää ja šeigi uuesti, seejärel vala jook kokteiliklaasi ja serveerida.

Soovitusi ilma jääta šeikimiseks:

• Mida kauem ja jõulisemalt ilma jääta šeikida, seda tugevama vahu saab;

• Peale munavalgega šeikimist, tuleb šeikier hoolikalt pesta.

Šeikimise tehnikat kasutatakse nt klassikalise Gin Sour kokteili valmistamiseks.

Mis juhtub, kui sa ei järgi šeikimise ja segamise reegleid?

Võtame näite toomiseks kaks kokteili: Daiquiri ja Manhattan.

Daiquiri kokteil nõuab retsepti järgi šeikimist. Šeigitud Daiquiri on aga maitseküllane, koostisosad on omavahel tasakaalus ning kokteil on ka hele vahutav tekstuur. Segatud Daiquiri kokteil on tasakaalustamata tekstuuriga ja tugev laimimaitse tuleb liigselt esile, mis ei ole harmoonilises kooskõlas rummi maitsega.

Šeigitud Manhattani puhul segunevad koostisosad liiga hästi - viski jõulisus on pehmendatud ning vermuti mahlasus on liigselt esil. Segatud Manhattani kokteilil on aga viski selgelt esiplaanil, millele järgneb vermut - täiuslik maitse.

Peamine on meeles pidada, et kui kokteili šeigitakse või segatakse liiga kaua, võib kokteil liigselt lahjeneda ja miski ei riku joogi nauditavust rohkem kui vee-lahjendatud jook.