Glögi vs hõõgvein, lihtsad nipid glögi tarbimiseks ja säilitamiseks

Glögi vs hõõgvein - mis vahe neil on?

Glögi on traditsiooniliselt Skandinaavia jook, mida valmistatakse mitte ainult veinist, vaid ka alkoholivabadest alustest nagu mustsõstrasiirup, viinamarjamahl või muud mahlad. Sellele lisatakse tihti mandleid, rosinaid ning rikkalikke maitseaineid, nagu kaneel, kardemon, nelk ja apelsinikoor. Glögi on tihti magusam ja maitseaineterikkam kui hõõgvein.

Hõõgvein on üldine termin kuuma maitsestatud veini jaoks ning populaarne eelkõige Kesk-Euroopas. Enamasti valmistatakse see punasest veinist, mida kuumutatakse mõõdukalt koos vürtside ja suhkruga. Tüüpilised maitseained hõõgveinis on kaneel, apelsinikoor ja nelk, kuid see on tavaliselt lihtsam ja kuivem võrreldes glögiga.

Kokkuvõtteks on glögi on magusam ja rikkalikum ja hõõgvein veinilikum ja kuivem.

Glögi on hea kaaslane kokteilides

Kodus kokteilide valmistamine kogub üha enam populaarsust ning see on muutmas ka traditsiooniliste jõulujookide harjumusi. Kuigi glögi juuakse kõige enam jõulude ajal soojalt, kasutatakse vürtsikaid jooke üha enam ka jahutatult kokteilides. Kuna glögi on magus, peaks kokteilide valmistamisel kasutama vähem magusaid koostisosi.

Jahutatud glögi sobib ideaalselt boolidesse või sangria valmistamiseks. Jõulu temaatilist Sangriat on lihne valmistada: sega omavahel üks osa Blossa Vinglögg, ¼ apelsinimahla ja ¼ mineraalvett. Lisa apelsiniviilud. Täida suur kann jääga, lisa jook ning kaunista apelsiniviiludega. Boolis võid kasutada ka alkoholivaba jooki, nt Blossa Alkoholfri. Jahutav veinikokteil sobib hästi ka kuumadel suvepäevadel! Lisaks võib glögi julgelt proovida kuuma õunasiidriga või katseta kõige populaarsemat glögikokteili Glögi Sour´i.

Kasuta glögi toidu valmistamisel

Glögi on suurepärane koostisosa ka saiakeste, erinevate maiustuste või soolaste toitude valmistamisel. Proovi näiteks "Šokolaadised Blossa-kompvekke" või "Pohla-Blossa-brownie". Aeglaselt küpsetatud veisehautis Blossa glögiga on maitseküllane roog, mis sobib suurepäraselt nautimiseks jahedatel õhtutel.

Glögi võib julgelt kasutada ka jäätise või juustukoogi valmistamiseks, erinevates marinaadides ja kastmetes, pajaroogades ning Bolognese kastme maitsestamiseks. Lisaks võib punase veini kastmes kasutada punase veini asemel hoopis glögi! 

Glögi sobib hästi erinevate hallitusjuustude, jõulumagustoitude, piparkookide, jõulukringli ja puuviljade kõrvale. 

Kas glögi võib soojendada mikrolaineahjus?

Jah, võib! Glögi soojendamine mikrolaineahjus ei mõjuta joogi maitset. Küll aga on oluline, et glögi ei lastaks keema, sest siis aurustub alkohol. Ka alkoholivaba glögi ei tohiks keeta liiga kaua, sest see võib mõjutada joogi maitset.

Soovitame glögi serveerida u 70°C, mistõttu tasuks glögi tulelt ära võtta kohe, kui jook aurama hakkab.

Kui kaua glögi säilib?

Glögil ei ole tegelikult parim enne tähtaega, seda saab tarbida seni, kuni see maitseb ja lõhnab hästi. Küll aga võib pikaajalisel säilitamisel märgata pudeli põhjas sadet. Avamata glögi pudelit tuleks hoida päikesevalguse ja liigselt külma temperatuuri eest. Päikesevalgus ja temperatuuri kõikumine teevad tavaliselt glögile kõige rohkem kahju ja seetõttu tuleks jooke nende eest kaitsta. 

Näiteks Blossa glögi säilib hästi paar aastat, kuid peale seda võib siiski glögi maitse muutuda. Aja möödudes muutub Blossa maitse kangestatud veinide moodi, kuna vürtsid integreeruvad täielikult veini. See tähendab, et Blossa magus maitse muutub ajaga pigem portveini või šerri moodi.